Tõbras

Otsides, kaotades
Leides, avastades
Rõõmust, õnnest
Kurbusest, vihast
Üksi, omaette
Hinges sügavas
põhjust suurt
kadunud tunded
Hoopis röövitud süda
Kes kuidas,
teadmata suunas
Mõistmatuse olemus
Ei, see ei ole tema,
Sina ega nemad.
See olen mina ise
Seal taamal nurgal
Viskudes, kiskudes
Rebides tükeldatud
Kildudest mosaiiki
Vat see on minu hing
Minu olevus, minu sees.