Minevikus - Tulevikus

Ohh neid aegu ammuseid ja toredaid,kuidki ei ole nii vana,et võiksin öelda päris nii,
siiski need hetked olid aastaid tagasi. Praegu siin neist kirjutades võib mõnele jääda mulje minust kui depressiivsest noorest,kelle arvates maailm on liiga ebaõiglane.Eks ta ole ja ei ole.
Muidugi ma ei ole depressiivne,pigem igatseja.Kes nii väga tahaks aega tagasi keerata ja siis see seisma jätta,et saaks vaid nendes möödunud hetkedes elada.Kas see oleks hea? Kas lasta neil hetkedel minna ja elada edasi,unustades kõik need või jätta meelde,kui heade noorus hetkedena?
Viimane oleks see kõikse õigem valik.Parem meenutada neid heade noorus hetkedena,kui jääda neid nukralt meenutama ja taga nutma. Minna eluga edasi,kust pooleli jäi ja alati vastata küsijatele,et see oli minu parim noorus.Kus oli nii rõõmsaid ja kurbi hetki. Mis ühendab ja eraldab paljusid meist.
Alati olid võimalused olemas arenemiseks ja suhtlemiseks inimestega,teada saada mida keegi mõtleb või tunneb,mis nii keerulisena näis sai lahenduse jne.
Eks muidugi saavad praeguki keerulised asjad omad lahendused ja kõik muugi,aga ei ole enam neid inimesi läheduses,kellest nii suurt puudust tunnen igapäeva suhtlemises - olemises.
Mis teeb meele vägagi kurvaks,sest sõbrad on kõikse tähtsamad.Muidugi ka armastus,aga see on teine teema,kuna praegu olen ma kõikse õnnelikum,seda tänu Temale:)
Ühesõnaga tahan seda öelda,et : Sõbrad igatsen teid kõiki,tohutult!!!