Vaevu küündis ta pudelini, kus vedelikuks sinakas kollane alkohool.
Peas mõlkumas mõte, "millest selline tuimasus, ei võtnud ju miskit hullu sisse,
ainult üks triip ja kõik. See ei saanud ju nii hullult mõjuda, et jalad ei kannaks enam".
Kõrval, lebab tütarlaps, suust vahtu välja sülitades ütleb: " Kalmer, anna mulle veel üks toos!"
Noormees vaatab ringi, ei märka kohe neiut, kõik kuidagi segane ja kõheda võitu, neiu taas
kordamas "Kuulsid või, anna üks toos! Mul jummele räme olla.". Lõpuks märkab ta neidu, kuid
ei mõista teda , pilk muutub aina ulmelisemaks, kõik ümbruses sulnadub ühtseks massiks. Eristavaks osutuvad ainult erinevad värvid, kõrvus kostumas kriipivad helid, mis aina valienevad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment